Euroopa Komisjon algatas põhjaliku uurimise mitme riikliku toetusmeetme kohta, mida Eesti on võtnud oma riikliku lennufirma Estonian Air kasuks. Praeguses uurimisjärgus on komisjonil kahtlusi selles, kas võetud meetmed on kooskõlas ELi riigiabi eeskirjadega. Alanud põhjalik uurimine annab asjast huvitatud kolmandatele isikutele võimaluse kommenteerida vaatluse all olevaid meetmeid. Uurimise tulemust see ei mõjuta.
Estonian Air on olnud suures kahjumis alates 2006. aastast. 2012. aasta detsembris teatas Eesti Euroopa Komisjonile oma plaanist anda Estonian Airile 8,3 miljonit eurot päästmislaenu. Komisjon kahtleb, kas Estonian Airile antav päästmislaen on kooskõlas ELi suunistega sellise abi kohta, mida antakse raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks. Nende suuniste kohaselt võib raskustes olevale ettevõttele anda päästmisabi ainult üks kord kümne aasta jooksul, vastavalt nn ühekordse abi põhimõttele.
Estonian Airile on aga tehtud juba kolm kapitalisüsti: 2009. aastal 7,3 miljonit eurot, 2010. aastal 19,9 miljonit eurot ja aastatel 2011–2012 veel 30 miljonit eurot. Neist meetmetest komisjoni ei teavitatud. 2009. ja 2010. aasta kapitalisüstis osalesid ka eraõiguslikud aktsionärid, kuid 2011. ja 2012. aastal üksnes riik. Estonian Airi maapealse teeninduse müük riigifirmale Tallinna Lennujaam 2009. aastal võis samuti olla Estonian Airile antud riigiabi.
Uurimise praeguses järgus on komisjonil kahtlusi, kas nende nelja varasema meetme võtmisel järgiti tingimusi, mis oleksid olnud vastuvõetavad ka turu tingimustes tegutsevale eraettevõtjale. Kui turu tingimusi ei järgitud, siis on see riigiabi ELi eeskirjade tähenduses. Komisjon jätkab nüüd uurimist, et leida oma kahtlustele kinnitust või need ümber lükata. Kui leiab kinnitust, et üks või mitu varasemat meedet kujutavad endast riigiabi, uurib komisjon, kas see abi sobib kokku ELi eeskirjadega, eriti nendega, mis kehtivad lennuettevõtluse ja raskustes olevate ettevõtete kohta.
