Hiljutisest uuringust selgub, et enamik eurooplasi on valmis oma ostuharjumusi muutma ning ostma keskkonnasõbralikumaid tooteid, kuid paljud leiavad, et neil ei ole piisavalt teavet, samuti ei usalda nad tootjate keskkonnasõbralikkust rõhutavaid väiteid. Uuringu „Eurooplaste käitumismallid ühtse keskkonnasõbralike toodete turu loomisel” kohaselt on enam kui kolm neljandikku vastanutest, olles veendunud, et tegemist on tõepoolest keskkonnasõbralike toodetega (77%), valmis nende eest ka rohkem maksma. Siiski tunneb ainult veidi üle poole ELi kodanikest (55%), et on piisavalt teadlik mõjust, mida ostetud ning tarbitud tooted keskkonnale avaldavad.
ELi keskkonnavolinik Janez Potočnik sõnas: „Loomulikult soovime me kauplustes näha rohkem keskkonnasäästlikke tooteid, kuid uuringust selgub, et enamik meist ei usalda tootjate kinnitusi keskkonnasäästlikkuse kohta. See aga ei ole hea tarbijate seisukohalt ega aus ettevõtjate suhtes, kes annavad tõepoolest oma parima. Tarbijatele ostude sooritamiseks vajaliku usaldusväärse teabe pakkumiseks teeme koostööd ettevõtete ja teiste sidusrühmadega. Sellega aitame arendada turgusid ning luua rohelisele majandusele uusi innovatsiooni- ja investeerimisvõimalusi.”
Suurem osa ELi kodanikest usub, et keskkonnasäästlikud tooted on sama tõhusad kui tavatooted (74%) ning et nende tarbimine avaldab keskkonnale positiivset mõju (89%). Usk, et keskkonnasõbralikud tooted kahjustavad vähem keskkonda, on suurim Portugalis (84%), seejärel Maltal (82%), Prantsusmaal (81%) ja Belgias (81%). Skeptilisemad ollakse Saksamaal (44%), Rumeenias (46%) ja Madalmaades (47%).
Veidi üle poole ELi kodanikest üldiselt usaldab tootjate kinnitusi toodete keskkonnasõbralikkuse kohta (52%), kuid suurem osa eurooplastest suhtub ettevõtete keskkonnatoime aruannetesse kahtlevalt (54%). Kõige raskem on veenda Rumeenia (40%), Bulgaaria (40%), Kreeka (39%) ja Läti kodanikke (37%), kes arvavad, et toodete keskkonnasõbralikkuse väited on kas liialdatud või siis eksitavad. Maltal (17%) ja Eestis (20%) on selline seisukoht vähem levinud. Sellele vaatamata nõutakse tungivalt, et ettevõtted avaldaksid nii üldisi keskkonnaalaseid kui ka oma toodete keskkonnatoime aruandeid (69%).
Kaks kolmandikku ELi elanikest (66%) oleks toote eest valmis rohkem maksma, kui selle usaldusväärsus oleks tagatud viieks aastaks. Rohkem kui üheksa kümnest vastanust arvab sealjuures, et toodete eeldatav eluiga peaks olema tootele märgitud (92%). Peaaegu pool kõikidest vastanutest otsustas viimase 12 kuu jooksul katkist toodet kõrgete paranduskulude tõttu mitte parandada lasta (47%).
Märkimisväärne osa vastanutest usub, et toote tarbimine pärast „parim enne” tähtaega on ohtlik (45%), mis tähendab seda, et iga päev läheb raisku või visatakse ära suur hulk söögikõlblikke toiduaineid. Seevastu rohkem kui kolm neljandikku Rootsi (81%), Austria (77%) ja Ühendkuningriigi (77%) kodanikku usub, et toit on pärast pakendile märgitud „parim enne” kuupäeva möödumist endiselt söögikõlblik. Seda seisukohta jagab vähem kui üks viiest Rumeenia (14%) ja Leedu (17%) kodanikust.
