Euroopa Parlament, nõukogu ja Euroopa Komisjon jõudsid kokkuleppele pärast 2013. aastat asetleidva ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) reformi osas. „Mul on hea meel reformi üle, mis annab ühisele põllumajanduspoliitikale uue suuna, võttes samas rohkem arvesse ühiskonna ootusi, mida väljendati 2010. aasta kevadel toimunud avalikul arutelul. See reform toob kaasa põhjalikke muudatusi: õiglasemad ja keskkonnasäästlikumad otsetoetused, põllumeeste positsiooni tugevdamine toiduahelas ning ÜPP muutmine tõhusamaks ja läbipaistvamaks. Need otsused võimaldavad ELil tõhusalt lahendada toiduohutuse, kliimamuutuste ning maapiirkondade majanduskasvu ja tööhõivega seotud probleeme. ÜPP aitab tõhusalt kaasa jätkusuutlikku, arukat ja kaasavat majanduskasvu hõlmava üleilmse eesmärgi saavutamisele,” märkis Euroopa põllumajanduse ja maaelu arengu volinik Dacian Cioloș.

Õiglasem ÜPP

Kui loobutakse ajalooliste võrdlussummade kasutamisest, jagatakse otsetoetusi liikmesriikide, piirkondade ja põllumajandustootjate vahelvõrdsemalt.

1. Lähenemine: ÜPP eelarvejaotusega tagatakse, et ükski liikmesriik ei saa 2019. aastaks vähem kui 75% liidu keskmisest¹. Ühe liikmesriigi või piirkonna piires vähendatakse ettevõtjate toetuste erinevusi: hektaritoetus ei või ühes haldus- või põllumajanduspiirkonnas olla 2019. aastaks eraldatud toetuste keskmisest vähem kui 60%. Liikmesriigid võivad anda suuremat toetust põllumajandusettevõtte „esimeste hektarite” jaoks, et aidata tõhusamalt väikesi ja keskmise suurusega ettevõtteid. Uute liikmesriikide puhul võib ühtse pindalatoetuse kava (kindlasummaline pindalatoetus) pikendada kuni aastani 2020.

2. Sissetulekutoetust võivad saada üksnes tegutsevad põllumajandustootjad (mitterahastatavate tegevuste loetelu).

3. Noored põllumajandustootjad: toetatakse noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamist; kõikides liikmesriikides kohaldatakse kohustuslikku 25% lisatoetust viiel esimesel tegevusaastal. Nimetatud toetused lisatakse investeerimismeetmetele, mis on noorte jaoks juba kättesaadavad.

4. Liikmesriigid võivad samuti anda suuremat toetust vähem soodsatele piirkondadele. Teatavates tootmisvaldkondades võib anda toodanguga seotud toetust; valgurikaste taimede puhul võetakse kasutusele eriline 2% toodanguga sidumine, et vähendada ELi sõltuvust impordist selles valdkonnas.

ÜPP, millega tugevdatakse põllumeeste positsiooni toiduahelas

Euroopa põllumajanduse turule orienteerituse parandamisega kaasnevad uued vahendid, mis antakse põllumajandustootjatele toiduahelas tugeva positsiooni kindlustamiseks.

1. Tootjaorganisatsioonide ja tootmisharudevaheliste organisatsioonide tegevust toetatakse; teatavates sektorites (piim, veiseliha, oliiviõli, teravili) võetakse kasutusele konkurentsiõiguse erieeskirjad. Nimetatud organisatsioonid võivad pidada oma liikmete nimel läbirääkimisi müügilepingute üle ja saavutada sellega tõhususe kasvu.

2. Suhkrukvoodid tühistatakse 2017. aastal, tõhustades samas sektori korraldust kohustuslike majandusharusiseste lepingute ja kokkulepete alusel.

3. Veinisektori istutusõiguste kord asendatakse alates 2016. aastast istutuslubade haldamise dünaamilise süsteemiga, millesse kaasatakse rohkem spetsialiste ja mida kohaldatakse 2030. aastani. Istutuspiiranguks määratakse 1% istanduse pindalast.

   Lisaks võetakse kasutusele uued kriisijuhtimise vahendid.

4. Komisjon võib lubada tootjatel ajutiselt hallata turuleviidavaid koguseid.

5. Kasutusele võetakse kriisireserv (mis on seotud erakorraliste meetmete üldsättega).

6. Maaelu arengu programmide raames võivad liikmesriigid julgustada põllumajandustootjaid osalema riskiennetusmehhanismides(sissetulekutoetuste kavad ja investeerimisfondid) ning looma allprogramme erilistes raskustes sektorite jaoks.

Keskkonnasäästlikum ÜPP

Kõik liikmesriigid, piirkonnad ja põllumajandustootjad osalevad jätkusuutlikkuse probleemi lahendamisel ja võitluses kliimamuutustega lihtsate meetmete abil, millel on kindel positiivne mõju. Aastatel 2014–2020 investeeritakse üle 100 miljardi euro, et aidata põllumajandusel toime tulla mulla kvaliteedi, vee, elurikkuse ja kliimamuutustega seotud probleemidega.

1. Keskkonnasäästlikumaks muutmine: 30% otsetoetusi seotakse kolme, keskkonnale kasutoova põllumajandustava järgimisega: põllukultuuride mitmekesistamine, püsirohumaade ja 5%, hiljem 7% ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-alade säilitamine alates 2018. aastast või keskkonnakasu poolest vähemalt samaväärseks peetavad meetmed.

2. Vähemalt 30% maaelu arengu programmide eelarvest tuleks eraldada põllumajanduse keskkonnameetmetele, mahepõllumajanduse toetamisele või keskkonnale kasutoovate investeeringute või innovatsioonimeetmetega seotud projektidele.

3. Tugevdatakse põllumajanduse keskkonnameetmeid. Nendega täiendatakse keskkonnasäästlikumaks muutmise raames toetatavaid tegevusi. Nimetatud programmid peaksid olema keskkonnakaitse suhtes ambitsioonikamad ja seega ka tõhusamad (tagatakse topeltrahastamise vältimine).

Tõhusam ja läbipaistvam ÜPP

ÜPP vahendid võimaldavad kõikidel ELi liikmesriikidel saavutada ühised eesmärgid tõhusal ja paindlikul viisil, võttes arvesse 27 (peagi 28) liikmesriigi erinevusi.

1. Kahekordistatakse rahalisi vahendeid uurimistegevuse, innovatsiooni ja teadmiste vahetamise toetamiseks.

2. Maaelu arengu programme kooskõlastatakse paremini muude Euroopa fondidega ja „teljed” asendatakse paindlikuma riikliku või piirkondliku strateegilise lähenemisviisiga.

3. Kui liikmesriik seda soovib, võib ta pakkuda väikestele põllumajandustootjatele lihtsustatud abikava.

4. Kõik ÜPP toetused avalikustatakse, erandiks on väikestele põllumajandustootjatele antavad väga väikesed summad.

Kõiki reformi elemente kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2014. Otsetoetuste uut struktuuri (keskkonnasäästlikumaks muutmise toetused, lisatoetused noortele põllumajandustootjatele jne) kohaldatakse siiski alates 2015. aastast, et anda liikmesriikidele aega teavitada põllumajandustootjaid uuest ÜPPst ja kohandada ÜPP haldamiseks vajalikke IT-süsteeme.