Igal aastal tekitab iga Euroopa Liidu kodanik keskmiselt üle 500 kg olmejäätmeid, millest üle kolmandiku läheb otse prügilasse. Mõnes liikmesriigis, kus jäätmeid kasutatakse edukalt kui ressurssi, võetakse ringlusse või kompostitakse ligi 60% olmejäätmetest, mõnel liikmesriigil on aga raskusi jäätmetega toimetulekuga. Keskkonnavolinik Janez Potočnik osaleb täna kõrgetasemelisel seminaril Brüsselis, kus arutatakse, kuidas aidata jäätmekäitluses mahajäänumatel liikmesriikidel võtta kasutusele säästlikke jäätmekäitlusvõtteid. Seminari eesmärk on parandada nende riikide jäätmekäitlust suuniste ja praktiliste nõuannetega, mis on keskendatud Euroopa Liidu jäätmekäitlusalaste õigusaktide tõhusale rakendamisele. Seminaril on esindatud Bulgaaria, Eesti, Itaalia, Kreeka, Leedu, Läti, Poola, Rumeenia, Slovakkia ja Tšehhi Vabariik. Rööbiti seminariga avaldab Euroopa Keskkonnaamet süvaanalüüsi Euroopa Liidu olmejäätmekäitlusalastest saavutustest viimasel kümmekonnal aastal.

Keskkonnavolinik Janez Potočnik ütles: „Mitmes liikmesriigis on jäätmekäitluses liigselt eelistatud prügilasse ladestamist, mis ei ole kooskõlas meie põhimõttega muuta Euroopa ressursitõhusaks. Jäätmeid maha mattes raiskame väärtuslikke materjale ja kaotame võimalusi luua juurde töökohti, tõhustada majanduskasvu ja vähendada jäätmete mõju inimeste tervisele. Meil on praeguses majandusolukorras vaja leida teid, kuidas parandada jäätmekäitlust ja kasutada seda kui võimalust luua töökohti ja vähendada survet loodusvaradele."

Kuigi Euroopa Liidus on nii jäätmekäitluses kui ka jäätmeõigusaktide rakendamisel tehtud suuri edusamme, on siiski paljudes, kui mitte kõikides liikmesriikides vaja olukorda paremaks muuta.

Asjaomastes suunistes rõhutatakse vajadust kasutada majandushoobasid, et parandada olmejäätmekäitlust, näiteks reguleerides prügilasse ladestamist ja prügipõletust asjaomaste maksude ja keeldudega, rakendades tootjavastutust ning soodustades jäätmete korduskasutamist, ringlussevõttu ja jäätmetekke vältimist (nt maksustades otseselt äraviskamist). Suunistes soovitatakse ka parandada järelevalvet ja statistikat, tõhustada liigiti kogumist, parandada juhtimist, ajakohastada jäätmekäitlusstrateegiat ning kaasata üldsust.

Märgitakse ka seda, et edaspidi tuleks jäätmekäitluse investeeringutega toetada eelkõige jäätmetekke vältimist, jäätmete korduskasutamist, ringlussevõttu ja kompostimist – need on jäätmete raamdirektiivis sätestatud jäätmekäitluse eelissuunad. Soovitus lähtub mitmeaastasest finantsraamistikust (2014–2020), kus esitatakse Euroopa Liidu struktuurifondide kasutamisele uusi eeltingimusi, sätestades, et rahastatavate projektidega järgitaks jäätmekäitluse eelissuundi ning aidataks liikmesriikidel täita Euroopa Liidu siduvaid eesmärke, nagu näiteks kohustus võtta ringlusse 50 % olmeprügist.