Euroopa Komisjon avaldas täna ettepaneku, mille eesmärk on koondada ühise raamistiku alla koolipiima kava ja koolipuuvilja kava, mis praegu on kaks eraldiseisvat koolidele mõeldud kava. Kuna piima ja puuvilja tarbimine on laste hulgas jätkuvalt vähenemas, soovitakse võtta sihikule vale toitumine, tõhustada kavade haridusalaseid üksikasju ja toetada võitlust rasvumise vastu. Deviisi all „Söö õigesti ja tunne end hästi” soovitakse taludest koolideni ulatuva kavaga keskenduda rohkem hariduslikele meetmetele, et parandada laste teadlikkust tervislikest toitumisharjumustest, laiast põllumajandustoodete valikust, samuti jätkusuutlikkuse, keskkonna ning toidujäätmetega seotud küsimustest.

ELi põllumajanduse ja maaelu arengu volinik Dacian Cioloș sõnas täna: „Täna välja pakutud muudatuste abil soovime olemasolevaid kavasid edasi arendada ja ebasoodsat tarbimistrendi vastupidiseks pöörata, tõstes lastes teadlikkust selliste toodete võimalikust kasust. See oluline meede peaks aitama laste toitumisharjumusi püsivalt muuta ning teadvustama neile ühiskonna ees seisvaid suuri probleeme. Ma loodan, et see on hea võimalus tugevdada sidemeid põllumajandustootjate ning laste, nende vanemate ja õpetajate vahel eriti linnapiirkondades”.

Uus kava lähtub ühisest õigus- ja finantsraamistikust, mille puhul on muudetud kahe olemasoleva kava haldusnõuded tõhusamaks ja lihtsamaks. Ühtse raamistiku olemasolu aitab vähendada riiklike asutuste, koolide ja tarnijate halduskoormust ning muuta süsteemi tõhusamaks. Kavas osalemine on liikmesriikide jaoks vabatahtlik, neil on ka võimalus lastele jagatavad tooted ise valida.

Nagu eelmisel aastal ELi tulevaste kulutuste osas kavandati, on uue kava, kui see kord vastu võetud, eelarve 230 miljonit eurot õppeaastas (150 miljonit eurot puu- ja köögivilja kava ja 80 miljonit eurot piimakava puhul). Võrdlusena võiks tuua 197 miljoni euro (vastavalt 122 miljonit eurot ja 75 miljonit eurot) suuruse eraldise 2014. aasta eelarves. Kõnealune ettepanek, mis esitatakse nüüd Euroopa Parlamendile ja nõukogule, põhineb hindamisaruandel ning avalikul arutelul, mis toimus 2013. aastal mõju hindamise osana.