Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusnõukogu kinnitas ööl vastu tänast lõppenud istungil seisukoha ühise põllumajanduspoliitika osas ning andis eesistujale Iirimaale mandaadi alustada läbirääkimisi Euroopa Parlamendi ja Komisjoniga.

“Nüüd on oluline saavutada enne suvepuhkusi ka kolmepoolne kokkulepe Euroopa Komisjoni, Nõukogu ja Parlamendi vahel, mis on aluseks, et saaksime uuel rahastamisperioodil ühist põllumajanduspoliitikat rakendama hakata,” ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. “Nõukogus saavutasime Eestile selgelt soodsa tulemuse.”

Nõukogu värske otsuse kohaselt saab Eesti jätkata ühtse pindalatoetuse rakendamist kuni 2020. aastani. “Praeguse süsteemiga jätkamine hoiab ära bürokraatlikult keerulise toetusõiguste süsteemi sisseviimise. Tootjatele on senine süsteem kindlasti lihtsam, harjumuspärasem, õiglasem ja läbipaistvam,” rääkis Seeder.

Oluline teema oli ka nn rohestamise muutmine Eesti olusid paremini arvestavaks. Läbirääkimiste tulemusel vähenes potentsiaalselt tootmisest välja jäätava põllumaa osakaal 7%-lt 5%-le ning liikmesriigid nõustusid arvestama ka suurt metsa osakaalu piirkondades.

“Soovisime koos Rootsi ja teiste metsariikidega, et põllumajanduslikust kasutusest välja jäävate alade pindala määramisel saaks arvestada ka metsade osakaaluga ja sellega nõustuti. Eesti puhul tähendab see, et suurem osa siinsetest tootjatest ei pea põllumajandusmaad kasutusest välja jätma” selgitas Seeder.

Lisaks otsustas Nõukogu, et pärast 2017. aastat kaotatakse suhkru tootmiskvoodid. See osutus ka üheks suuremaks vaidluskohaks, sest mitmed liikmesriigid soovisid 2006. aasta suhkrureformi tagasi pöörata ning jätkata suhkrukvoodi süsteemiga tähtajatult.

Kolmepoolseid läbirääkimisi Euroopa Parlamendi, Nõukogu ja Komisjoni vahel veab Euroopa Nõukogu poolt eesistujariik Iirimaa. Alles seejärel, kui ühisele seisukohale on jõudnud nii Parlament kui Nõukogu, läheb kogu reformipakett lõplikule hääletusele. Läbirääkimised algavad aprilli alguses.