Ühise põllumajanduspoliitika raames antakse ELi maaelu arengu poliitika toetusi põllumajandustooteid töötlevatele ja turustavatele ettevõtetele põllumajandustoodete ja metsasaadustele lisandväärtuse andmise meetme kaudu, mille eesmärk on parandada põllumajanduse ja metsandussektori konkurentsivõimet. ELi eelarvest on perioodil 2007–2012 eraldatud toetusteks 5,6 miljardit eurot. Sellele lisandub riiklik kaasrahastamine, nii et kokku eraldatakse toetust 9 miljardit eurot.
Liikmesriigid peavad koostama maaelu arengukavad, mille abil suunatakse toetused oma vajadustele riiklike või piirkondlike eesmärkide kaudu, ning määrama meetme ulatuse, tagamaks, et olemasolevat toetust kasutatakse tõhusalt. Kontrollikoda leidis aga, et seatud olid vaid üldised eesmärgid, mis ei näidanud, kuidas toetus põllumajandustoodete lisandväärtust suurendab või põllumajanduse konkurentsivõimet parandab. Vaatamata konkreetsuse puudumisele kiitis komisjon arengukavad heaks. Kontrollikoja audit hõlmas kuut riiklikku ja piirkondlikku maaelu arengukava, mis valiti peamiselt suuruse alusel: Hispaania (Castilla y León), Prantsusmaa, Itaalia (Lazio), Leedu, Poola ja Rumeenia.
Kontrollikoda leidis, et liikmesriigid ei suunanud rahastamist projektidele, mille puhul on selgelt vaja avaliku sektori toetust. Ilma selleta on oht, et meede muutub toiduainetetööstusesse investeerivate ettevõtete jaoks üldiseks toetuseks, millega kaasneb konkurentsi moonutamise oht ning niigi nappide avaliku sektori vahendite raiskamine.
Peaaegu 20 % põllumajanduse konkurentsivõime parandamiseks ette nähtud ELi eelarvest makstakse toiduainete käitlemise ja turustamisega tegelevatele ettevõtetele, kuid järelevalve- ja hindamiskord ei aita aga koguda teavet ei loodava lisandväärtuse ega toetuste kaudse mõju kohta põllumajanduse konkurentsivõimele. Kehtiva korra tõttu ei saada tõenäoliselt ka teavet, mis on vajalik toetuste mõju tõendamiseks või nende mõjususe ja tõhususe parandamiseks programmitöö perioodil 2014–2020.
Aruande eest vastutava kontrollikoja liikme Jan Kinšti (Tšehhi Vabariik) sõnul „ei määratle liikmesriigid selgelt vajadust rahastamise järele ega sea tähenduslikke eesmärke. Komisjon peaks heaks kiitma ainult arengukavad, mis on need nõuded täitnud, muidu saab meetmest vaid üldine toetus toiduainete käitlemise ja turustamisega tegelevatele ettevõtetele.”