2011. aasta raamatupidamise aastaaruanne kajastab õiglaselt Euroopa Liidu finantsolukorda ning liidu eelarveaasta majandustulemusi ja rahavooge. Tulud ja kulukohustused ei sisaldanud olulisel määral vigu. Maksed olid aga olulisel määral vigadest mõjutatud: hinnanguline veamäär oli 3,9 % ELi eelarve kohta tervikuna. Veamäär jäi 2010. aasta määraga (3,7 %) sarnasele tasemele.

2011. aastal olid ELi kulutused 129,4 miljardit eurot, millest 80 % kulutati põllumajanduse ja ühtekuuluvuse valdkondades. Mõlemas valdkonnas on eelarve täitmine jagatud komisjoni ja ELi liikmesriikide vahel. Kontrollikoda leidis liiga palju juhtumeid, kus ELi vahenditega ei saavutatud soovitud eesmärki või neid kasutati mitteoptimaalselt. Läbivaadatud liikmesriikide ja komisjoni kontrollisüsteemid on maksete korrektsuse tagamisel osaliselt mõjusad. Kontrollisüsteemide potentsiaali vigu vältida või avastada ja parandada ei kasutata täiel määral. Liikmesriikide ametivõimud peavad ELi vahendite haldamisele ja kontrollimisele rohkem pühenduma.

Maaelu arengu, keskkonna, kalanduse ning tervishoiu poliitikavaldkondade rühma (kõige suurema vigade tekkimise riskiga kuluvaldkond) veamäär on kontrollikoja hinnangul 7,7 %. Regionaalpoliitika, energeetika ja transpordi poliitikavaldkondade rühma hinnanguline veamäär on endiselt kõrge – 6 %.

Kontrollikoda on juba aastaid soovitanud koostada lihtsamaid rahastamiskavu, mille eesmärgid oleksid selgemad, tulemused paremini mõõdetavad ja kontrollimenetlused kulutõhusamad.

Soovitused on esitatud ajal, mil on käimas arutelu seadusandlike ettepanekute üle ELi vahendite paremaks haldamiseks.

„Käesoleva aastaaruande sõnum ei erine varasematest, kuid sel aastal on see olulisem kui kunagi varem. Olukorras, kus Euroopa Liidu avalikud vahendid on tõsise surve all, tuleb leida võimalusi ELi vahendite kasutamiseks tõhusamal ja paremini suunatud viisil,” ütles Euroopa Kontrollikoja president Vítor Caldeira. „Liikmesriigid peaksid kokku leppima täpsemates eeskirjades ning koos komisjoniga neid nõuetekohaselt rakendama. Nii on võimalik ELi eelarvet tõhusamalt ja mõjusamalt kasutada, et pakkuda kodanikele suuremat lisaväärtust”.

2010. ja 2011. aasta hinnangulise kõige tõenäolisema veamäära võrdlus ELi kuluvaldkondade kaupa